Eesti autoomanike liit (EAOL) juhatuse liige Priit Tammeraidi sõnul on aasta alguses valitsusele esitatud ühistranspordireform loosungipõhine ega paranda mingilgi määral ühistranspordi kättesaadavust.

Liidu juhatuse hinnangul on ministeerium ühistranspordi murekohtadest valesti aru saanud. „Tutvustav slaid algab lausega, et ühistransport kaotab autostumise mõjul kasutajaid. Olukord on tegelikkuses vastupidine – isegi, kui inimene oleks valmis kasutama isikliku auto asemel alternatiivi, siis ühistransport ei ole võimeline tema logistilisi murekohtasid tegelikult lahendama,“ ütles Tammeraid.

Ühistransport isiklikku sõiduautot asendada ei suuda

Tammeraidi sõnul kavandatav ühistranspordireform olukorda parandada ei suuda. „Memorandumis deklareeritakse küll, et reformi eesmärk on elanikkonnale tagada vähemalt elementaarne ligipääs igapäevaeluks vajalikele teenustele, haridusele ja töökohtadele, kuid seda ei toeta ei seatud alaeesmärgid ega sinna juurde lisanduvad loosungid.“

Näiteks on Tammeraidi sõnul memorandumis kirjas, et ühistranspordireformi eesmärk on anda inimesele võimalus viibida vähemalt kolmel päeval nädalas 1–2 tundi lähimas keskuses, kus on pood ja apteek. Samuti tuleb inimesele tagada võimalus viibida regionaalses keskuses vähemalt kolmel päeval nädalas 2–6 tundi eriarsti või muude pikemate teenuste tarbimiseks. „Selline baasligipääs tähendab endiselt seda, et nii pereinimesel kui pensionäril peab olemas olema ka isiklik sõiduauto.“

Bussiliinid satuvad löögi alla

Samuti näeb EAOL ohtu nii-öelda dubleerivate bussiliinide kaotamises, käsitledes rongi ja bussitransporti samadel alustel. „Siinkohal tasuks ametnikel vaadata liinide ülesehituse loogikat: kui rong liigub alati mööda sirget koridori, siis buss jõuab ka nendesse asulatesse, mis rongikoridorist eemale jäävad.“ 

Esitletud materjalide kohaselt eeldabreformi elluviimine taristut, mis võimaldab Tallinn–Tartu ja Tallinn–Narva raudteel rongil liigelda kiirusega 160 km/h. Memorandumi järgi peavad „tugevad sõlmpunktid, mugavad ümberistumised, rattaparklad ja “viimase miili” lahendused olema osa liikumisahelast.“ Tammeraidi hinnangul on lubadus integreerida Eesti riiklik rattastrateegia ja uued maakonnaplaneeringud liikumisreformi elluviimisse propagandistlik slogan, mille puhul pole arvestatud ei inimeste elutempo, liikumisvajaduste ega kohaliku kliimaga. „Vihmased sügised ja krõbedate külmakraadidega talved ei võimalda jalgratast kui transpordivahendit universaalse lahenduse osana võtta,“ ütles Tammeraid.

Omaette löögi alla satuvad reformi käigus bussiliinid, sest 11 protsenti tänasest maakondliku bussiliikluse mahust kavatsetakse anda kohalikele omavalitsustele. Ning kuigi riik kavatseb omavalitsusi toetada läbi tasandusfondi ja loodava kohalike liinide fondi, jääb omavalitsuse omaosaluse suuruseks vähemalt 50 protsenti. „Majandusliku kitsikuse tingimustes tegutsevatel omavalitsustel tekib sellises olukorras kiusatus neile antavad bussiliinid lihtsalt kinni panna. Kuidas see parandab ühistranspordi kättesaadavust, jääb arusaamatuks igale mõtlevale inimesele,“ ütles Tammeraid.

Raudtee asemel tuleb keskenduda maanteevõrgu parandamisele

EAOL juhatuse hinnangul ei lahenda investeeringud raudteesse inimeste transpordivajadust. „On selge, et suure osa elanikkonna jaoks pole isiklikule sõiduautole alternatiivi. Samuti tasub bussiliinide ümberkorraldamisel vaadata mitte ainult algpunkti ja sihtkohta, vaid ka teekonda ja vahepeatusi,“ ütles Tammeraid. EAOL juhatuse hinnangul tuleb Eestis keskenduda raudtee asemel maanteevõrgustiku arendamisse. „Ja seda nii majanduslikel kui julgeolekust lähtuvatel kaalutlustel. Võiksime endalt küsida – kas oleme võimelised matma raha poolikute lahenduste alla riigis, mis ei suuda leida vajadusel mõnda miljonit eurot õpetajate palgatõusuks ning kus iga taristuprojekti tuleb vaadelda ka haavatavuse aspektist.“

Eesti Autoomanike Liit on selle aasta 28. aprillil enda kolmandat sünnipäeva tähistav mootorsõidukite omanikke ühendav mittetulundusühing, mis osaleb nii transpordivaldkonna arengut puudutavates diskussioonides kui liikmete huve puudutavas õigusloomes.

Ühistranspordireform, esitlus
Memorandum
Memorandumi lisa 1
Memorandumi lisa 2
Memorandumi lisa 3
Memorandumi lisa 4