Etelä-Suomen Sanomat kirjutab, et 2021. aasta elektriauto Mercedes-Benz EQC läheb mahakandmisele, sest sõiduki põhja all oleval akul on orienteeruvalt 0,5-millimeetrine kriimustus.

Sel põhjusel on ligikaudu 30 000 eurot maksev ja muus osas terve sõiduauto määratud lammutamisele.

Piisab lahtisest kivist suvilateel

Autoexperti tegevjuht Pasi Kaukanen peab olukorda absurdseks, sest sellise ulatusega kahjustusi võivad põhjustada juba tavalisel sõidul saadud kivitäkked või suvilateel põhjaga teepinna puudutamine. Soome Autoliidu tehniliste teenuste juhtivekspert Mikko Järvinen sõnul on autotootjate ja mudelite vahel suured erinevused selles, kui ulatuslikke veoaku kahjustusi lubatakse. „Elektriautode puhul tuuakse alati esile äärmuslikud juhtumid. Muidugi oleks valus, kui see endaga juhtuks,“ ütleb Järvinen ESS-le.

Renkomäen Autoexperti toodud Mercedest on raske päästa, sest uued akud on kallid ja ka kasutatud akude leidmine nõuab suurt vaeva – näiteks leidus kõnealusele autole möödunud reedel kogu Soomes vaid üks kasutatud veoaku hinnaga ligikaudu 11 000 eurot. Lehe andmetel maksab uus samaväärne aku maksab mitu korda rohkem. Ja isegi juhul, kui aku leitakse, ei müüda selle Mercedese mudeli akukorpust eraldi. Sinna remont takerdubki.

Lammutatud autode akusid veel kasutada ei tohi

Üldjuhul kehtib ka teiste automarkide puhul põhimõte, et asendusaku sobib üksnes sellele automargile ja -mudelile, mille jaoks see algselt kavandati. Samuti toob Pasi Kaukanen välja, et juhul, kui kasutatud aku pärineb lammutatud autost, on sellest saanud jääde ja seda ei tohi kasutada.

Kasutatud akude pakkumine võib lehe hinnangul siiski paraneda – osa autotootjaid tarnib klientidele kasutatud akusid ja akukorpusi, mis on korduskasutuseks taastatud. Lisaks on EL-i akumääruse eesmärk muuta akude ringlussevõtt senisest märksa tõhusamaks. Määrus näeb muu hulgas ette, et jäätmeteks liigitatud akud taastatakse kasutuskõlblikuks.

„Kindlasti tahavad ka tootjad, et neid [akusid] tulevikus remonditaks, eriti kui tegemist on nii kallite osadega, nagu need praegu on,“ leiab Soome autoringluse (Suomen Autokierrätys Oy) tegevjuht Juha Kenraali.

Akukorpuse või aku kriimustuste, löökjälgede ja mõlkide kohta ei ole tehnoülevaatuseks ühtegi üheselt mõistetavat nõuet.

Soome transpordi- ja sideamet Traficom tekitas elektriautoomanike seas ärevust 2022. aastal muudetud ülevaatusnõuetega, mille kohaselt tähendab ka väike lohk või mõlk auto aku kaitsekestas ülevaatuselt läbikukkumist.

Eri automarkide puhul tehakse ülevaatuse läbimise või mitteläbimise otsuseid ka selle põhjal, kuidas tootjad on määratlenud auto nõuetekohase seisukorra.

Tavalisel korralisel tehnoülevaatusel ei testita veoaku võimsust ega võeta akuplokki kontrollimiseks lahti.

Lehe hinnangul paigaldab hoolas autoomanik paigaldab elektriautole põhjakaitse, mis kaitseb akut löökide eest. Kaitset pakub ka kaskokindlustus, mis hüvitab muu hulgas ettenägematud akukahjustused.

Surve kindlustushindade tõusuks on olemas

Kindlustusseltsi Turva teenindusjuht Sanna Luotio nimetab tootjate praeguseid tugevusnõudeid „radikaalseteks“ ja loodab nende leevenemist, sest see tuleks kasuks nii autoomanikele kui ka kindlustusseltsidele. „Kui remonditööd jäävad mõistlikkuse piiridesse, püsivad mõistlikul tasemel ka remondikulud. Siis ei tekiks survet kindlustushindu tõsta,“ põhjendab Luotio.

Kindlustusseltsi If tootejuht Peter Roselius ütleb, et auto remonditavust hinnatakse tootja juhiste ja varuosade kättesaadavuse alusel. Roselius märgib, et avariisse sattunud elektriautod tunnistatakse majanduslikult taastamiskõlbmatuks suuresti samasuguste kahjustuste tõttu nagu sisepõlemismootoriga autodki. „See, et just aku tingib auto mahakandmise, ei ole sugugi tüüpiline juhtum.“

Roseliuse sõnul on kindlustustingimused praegu samad nii elektri- kui ka sisepõlemismootoriga autodel. „Ega kallimate sisepõlemismootoriga autode remontki odav ole.“

Maaletooja kommentaar: kõik ei sõltu poolest millimeetrist

Mercedes-Benzi maale toova Veho Oy tehnikajuht Petri Lahti rõhutab, et poole millimeetri piir üksi ei määra aku seisukorda. Tähtsad on ka kahjustuse kuju, ulatus ja asukoht.

„Väike väline mõlk ei tähenda seega automaatselt, et akuelemendid oleksid kahjustatud. Tegemist on tervikhinnanguga,“ selgitab Lahti e-kirja teel saadetud vastuses.

Lahti lisab, et kindlaksmääratud poole millimeetri riskipiiri ületamine ei tähenda iseenesest, et aku oleks muutunud ohtlikuks. Küsimus on pigem selles, milliste kriteeriumide alusel saab akut ohutuks hinnata.

Kui aku kriimustus või löögikahjustus on tekkinud välise löögi tagajärjel, ei kuulu remont auto garantii alla. Võimalik kindlustushüvitis on eraldi küsimus, mis lahendatakse kindlustustingimuste ja kahjujuhtumi asjaolude põhjal.

Lahti sõnul taastab Mercedes-Benzi tootja akusid korduskasutuseks „võimaluste piires“. Lahti lisab, et maaletooja ja autotootja arutavad pidevalt muu hulgas veoaku kahjustuste hindamist, remonti ja ringlussevõttu.

„Aku ohutuse hindamise alused on siiski tootja tehnilised määratlused,“ märgib Petri Lahti.

Originaalartikkel https://www.ess.fi/paikalliset/9885131