EAOLEesti Autoomanide Liidu juhatuse esimees Priit Tammeraid ning juhatuse liikmed Andres Rand ja Simmo Saar osalesid 5. detsembril 2023 riigikogus peetud rahanduskomisjoni istungil, kus arutati automaksu vastu kogutud 77 442 digiallkirja saatust ja mõju automaksu menetlusele.
EAOL juhatus pöördus komisjoni poole järgmise avaldusega:
Austatud komisjoni esimees, aseesimees ja liikmed!
Teie ees on täna arutlusel petitsioon, mille tekstile kirjutas alla rekordilised 77 442 inimest. Allkirjade kogumine algas mai lõpus ning lõppes 31. augustil.
Kuigi Eesti Autoomanike Liidu algatatud petitsioon kogus enam kui kaks korda rohkem allkirju kui abieluvõrdsuse petitsioon, ei teinud EAOL allkirjade saamiseks tasulist reklaami: aktsiooni eelarve oli kõigest 150 eurot ning ka sellest suurem osa kulus allkirjade üleandmise ürituse meenete valmistamiseks. Sotsiaalmeedia reklaamile kulutasime 20 eurot, kuid samahästi oleksime võinud antud kulu tegemata jätta – meie üleskutse levis orgaaniliselt. 24. mail tehtud postitust, kus kutsusime inimesi meie petitsioonile allkirja andma, jagati 7,7 tuhat korda.
Allakirjutanud leidsid, et Eestis kehtib mootorikütuse aktsiisimäär bensiinikütusele 56,3 ja diislikütusele 37,2 senti liitri kohta. 2023. aasta riigieelarvesse on planeeritud hinnanguliselt mootorikütuse aktsiisi laekumist suurusjärgus 510 miljonit eurot.
Kõrge kütuseaktsiisi üheks argumendiks läbi aastate on olnud tõsiasi, et Eestis puudub automaks.
Automaksu kehtestamine ei toeta rohepööret ega oma positiivset mõju keskkonnahoiule. Olemasolevate sõidukite maksustamine ei pane autoomanikke eelistama säästlikumaid sõidukeid, vaid lööb kõige valusamalt hobiautondusega tegelevate inimeste ja maal elavate perekondade rahakoti pihta. Selleks, et automaksust pääseda, hakkavad inimesed vähendama arvel olevate sõidukite arvu, mis omakorda toob kaasa arvestatust väiksema automaksu laekumise.
Automaks on olemuselt omandimaks ning on ohtlik pretsedent nii õiguskindluse kui edasise maksupoliitika perspektiivide osas. Rõhutame, et juba soetatud vara maksustamine on ebaõiglane ning on vastuolus kõikide senini Eesti majandust ja rahandust iseloomustavate põhimõtetega.
Omandi maksustamine seab Eesti elanike majandusliku kindlustamatuse ja tugevalt koondunud majandustegevuse tingimustes ohtu inimesed, kes lühiajaliselt kaotavad sissetuleku, kuid on sunnitud tasuma maksu neile kuuluva vara pealt. Seda ka olukorras, kus inimene võib sõidukit vajada uuesti tööle saamisel.
Automaks mõjutab ebaõiglaselt nii uute kui kasutatud autode hindu – tuleb arvestada, et automaksu tõttu läheb utiliseerimisele hulgaliselt sõidukeid, mille tarbeväärtus ei ole veel ammendunud. Need autod on sealhulgas juba teeninud tasa enda tootmisega tekitatud ökoloogilise jalajälje ning nende kadumisel puudub igasugune positiivne mõju.
Automaks mõjutab negatiivselt hobiautonduse panust Eesti varuosade müüjate ja remonditöökodade käibele – kui väheneb autode hulk, väheneb ka vajadus neid hooldada ja remontida. Sealhulgas väheneb ka tehnilise ülevaatusega tegelevate ettevõtete käive ja spetsialistide arv.
Hobiautondus on vanemaid ja lapsi siduv ühistegevus, mis tugevdab nii perekondlikke ja ühiskondlikke sidemeid kui annab praktilisi teadmisi eluks. Automaksust tingitud negatiivne mõju hobiautondusele kandub aga edasi ka järeltulevatele põlvedele.
Samuti nõustusid allakirjatunud sellega, et automaks ei olnud hiljutiste Riigikogu valimiste teema. Leiame, et niivõrd suurt osa elanikest otseselt puudutavat maksupoliitilist muudatust oleks pidanud kajastama valimisprogrammides. Praegusel hetkel ei ole automaksu kehtestamine legitiimne, sest ühiskondlikku diskussiooni selle kehtestamise üle pole olnud.
Seega pole tänased poliitilised jõud automaksu toetamiseks kogunud mitte ühtegi allkirja ja teemat on valimiste käigus välditud.
Automaksu avaliku debati puhul on olnud märkimisväärne tõsiasi, et arvude keeles on rääkinud automaksu vastased. Automaksu pooldajate argumendid on olnud emotsionaalsed, sildistavad ja pidevalt muutuvad. Sealhulgas on täielikult jäetud tähelepanuta tõsiasi, et Eesti teatud piirkondades on talvistes teeoludes nelikveolise maasturi omamine hädavajalik.
Väikesed sõiduautod ei tee ära kastiga maasturite ega kaubikute tööd. Suurpere ei mahu kaheukselisse esiveolisesse armsasse väikeautosse. Ometigi näeme, et just nende sõidukite omanikke tahetakse „nügida“ enda sõidukit väikeautoga asendama.
Asjalike argumentide asemel on automaksu pooldajad rääginud emotsionaalselt nii-öelda autostumisest, mille puhul pole isegi suudetud selle olemust defineerida. Mis see autostumine siis on? Autode arv registris? Autode arv teel? Keskmine läbitud kilomeetrite arv auto kohta?
Suvel läbiviidud If kindlustuse uuringust, et pooled autod Eestis ei leia igapäevast kasutust – 49 protsenti Eesti autoomanikest kasutab oma sõidukit iga päev, 19 protsenti juhtidest kasutab autot viis-kuus päeva nädalas, 10 protsenti kolm-neli päeva, üheksa protsenti üks-kaks päeva ja 14 protsenti kasutab oma sõidukit veel harvemini kui korra nädalas.
Teiste Balti riikidega võrreldes selgus uuringust, et eestlased sõidavad oma sõidukiga pigem harvemini kui lõunanaabrid. Eesti juhtidest 23 protsenti sõidab oma sõidukiga üks-kaks korda nädalas või harvemini. Leedus on kõige rohkem neid, kes sõidavad päevast päeva, kokku 56 protsenti.
Vaadates seda uuringut, siis näeme, et tegelikkuses pole me sugugi nii autolembesed, kui paista tahame.
Austatud komisjon! Antud petitsiooni puhul on tegemist teie tööandja ehk rahva häälega. Poliitikutena peaksite te mõistma, et õiglase diskussiooni pidamine enne valimisi on demokraatia toimimise seisukohalt hädavajalik. Valija ei saa oma tahet ellu viia olukorras, kus tal puudub võimalus teada, mille poolt ta lõppkokkuvõttes hääletas.
Selle tõestuseks on ka tõsiasi, 23. augusti seisuga ei toeta Kantar Emori andmetel automaksu kehtestamist 70 protsenti elanikest. Kui 77 442 allkirja pole teie jaoks piisav argument, siis vaadake ringi – tegelikkuses on automaks veelgi ebapopulaarsem.
Rahvas on rääkinud ja saatnud teile selge sõnumi – kui soovite automaksu kehtestada, tooge teema lauale järgmistel riigikogu valimistel. Enne seda maksu kehtestamine on sisuliselt sülitamine nii meie põhiseaduslikule korrale kui demokraatiale.
