5. novembril avaldas Autogeeniuse portaal vastutava toimetaja Tarmo Tähepõllu artikli „Ametnikud on nüüd Tallinna liikluse ainus lootuskiir, “ mis EAOL hinnangul seab kahtluse alla Autogeeniuse kui autoväljaande tõsiselt võetavuse.
 
Artikkel sisaldas muuhulgas väiteid, et mitte autojuhte ei ahistata, vaid et aastaid on olnud olukord vastupidine ning et Isamaa ja Keskerakonna liit on kaasaegse liikuvuse ja liikuvusvõrdsuse mõttes halvim asi, mis sai Tallinnas juhtuda. Sellele lisandus ironiseerimine mitmete teiste autojuhtide murede lahenduste üle, mille puhul autor eeldab, et need tähendavad automaatselt kahju põhjustamist teistele liiklejarühmadele.

Loomulikult peab autoajakiri (nagu iga teinegi ajakirjandusväljaanne) pakkuma terviklikke ja võimalikult objektiivseid käsitlusi. Seega EAOL ei eelda, et peamiselt autojuhtidele ja autoomanikele suunatud väljaanne hakkaks tegelema autode meelevaldse ülistamise või probleemide eitamisega. Ka autokasutajad ise on huvitatud sellest, et autoliiklus toimiks mõistlikult, autod muutuksid paremaks ning õnnetuste arv kahaneks. Aga autokasutajatele orienteeritud ühinguna peame oluliseks, et nende eesmärkide saavutamiseks ja nii-nimetatud „liiklusvõrdsuse“ poole liikumiseks ei kasutataks meetodeid, kus autoliikluse kunstlikust takistamisest ning autoliikluse sammhaaval väljajuurimisest saab eesmärk omaette. 

Samu printsiipe ootame ka autokasutajatele orienteeritud meediaväljaandelt, mis ütleb oma reklaamiostjatele mõeldud tutvustuses, et on „autoportaal igaühele, kellel pole päris ükskõik, millise autoga ta sõidab.“

Nimetatud Tähepõllu artikkel koosneb aga peamiselt just selliste inimeste ja poliitrühmituste emotsionaalsetest jutupunktidest, mis tegelevad süstemaatiliselt autoliikluse kunstliku piiramisega – autoomanikele süü ladumine oma valiku eest ning autokasutamise vastandamine „kaasaegsele liikuvusele“ on sellelaadsest retoorika ilmekad näited.

Kõnealune artikkel teeb seda tänapäeval järjest levinumat propagandistlikku võtet kasutades, kus autojuhte ei kritiseerita mitte mõne teise liiklejarühma positsioonilt, vaid vastupidi – autor määratleb ennast alguses samuti autoinimeseks ja hakkab sellelt positsioonilt „kolleege“ korrale kutsuma ning nende valikuid hukka mõistma.

EAOL pooldab ühiskonnas liiklusküsimuste üle avatud ja ausat debatti, sest lõpptulemusena peame me kõik linnaruumi liiklema mahtuma. Meie hinnangul peab teedel-tänavatel olema piisavalt läbilaskevõimet reaalse (mitte soovmõtlemisest tuletatud) liikluskoormuse mahutamiseks ning kõik, kelle jaoks rattasõit või ühistranspordikasutamine tuleb kõne alla, peavad saama enda valitud liiklemisviisi ka viljeleda. Kindlasti oleme aga vastu liiklejarühmi teineteisele vastandavale poliitikale, kus autoomamist ja -kasutamist soovitakse sihilikult teha maksupoliitika ja linnaruumi kujundamise kaudu piisavalt ebameeldivaks.

Ei ole saladus, et autokasutamine ning auto roll tuleviku liikluses on praegu teravaks teemaks, kus paratamatult on erinevatel liiklejarühmadel osaliselt vastanduvad huvid ning just autokasutajatele suunatud ühingud ja väljaandjad peavad siin olema valvekoeraks, et ühiskonnas ei juurduks autokasutamist ja autokultuuri hävitavad normid.

Sellised hübriidrünnakud, kus „autoinimese“ positsioonilt esitatakse autokasutajatele oponeerivate ideoloogiate jutupunkte, ei toeta kindlasti debati läbipaistvust.

Sellest tulenevalt on Eesti Autoomanike Liidu juhatusel Autolehe ja Autogeeniuse portaali tegevtoimetajale Elmar Otsale järgmised küsimused:

Kas ülalnimetatud artiklis ilmunud arvamusavaldused ja autokasutajatesse suhtumise põhjal kujundatud poliitilised vaated on Autolehe / Autogeeniuse ametlikud seisukohad, võttes arvesse, et nende autoriks ei olnud mitte toimetuseväline kaastöötaja, vaid vastutav toimetaja?

Kui eelmise küsimuse vastus on eitav, siis mil viisil sattus selline autokasutamist demoniseeriv kirjutis autohuvilistele, autokasutajatele ja autoentusiastidele suunatud väljaande veergudele?

Kui jah, siis mis põhjusel peaks autoomanik edaspidi usaldama, et Autolehes / Autogeeniuses avaldatavad käsitlused, testid ja nõuanded on koostatud autojuhtide huvides, mitte ei teeni autokasutamise kaotamisele orienteeritud ideoloogiaid?