2. augustil 2023

Automaksu kehtestamise kavatsuse puhul teeb kurvaks tõsiasi, et maksu planeerimisel on silmas peetud ainult ühte faktorit ehk riigieelarvesse laekuvat summat suuruses 120 miljonit eurot. Seda, kellele ja millistel põhjustel langeb maksukoorma kõige raskem osa, on veeretatud käest-kätte nagu kuuma kartulit: ühe poole pealt tahab valitsus „nügida“ inimesi soetama elektriautosid, teise külje pealt kardetakse jällegi põhjalikult välja vihastada vanema autoga liikuvat eestimaalast, kel uue auto soetamiseks vahendid puuduvad. Kuid raha tuleb inimeselt ju kuidagi kätte saada, sest Reformierakonna 300 miljonit eurot maksev valimislubadus (maksuküür) ootab täitmist.

Ei parane ei õhu kvaliteet ega teed

Sisuliselt on valitsus ja temaga seotud kommunikaatorid (sealhulgas maksu kehtestamisest huvitatud takso- ja autorentijad) paaniliselt tegelenud „küsimuste väljamõtlemisega vastustele, mis neil juba olemas on“.

Alguses prooviti mängida rohelisele kaardile ja rääkida sellest, kuidas niigi kitsikuses elava Eesti inimese täiendav rahaline pigistamine toob kaasa eriti vägeva rohepöörde ja „nügib“ inimesed ühistransporti ja rendiautosid kasutama. Paraku on selgunud, et meie ühistransport jätab pehmelt öeldes soovida ning et enamus inimesi kasutab autot seetõttu, et alternatiivid liiklemiseks lihtsalt puuduvad. Samuti jäädi jänni nii põhjendusega, kuidas takso/rendiauto liigeldes erasõidukist rohelisem on ning miks on vaja maksustada seisvaid autosid, sest mittesõitva auto mootor ju ei tööta ega tooda ka heitgaasi.

Samuti üritati üsna kavatsuse algusjärgus rääkida teedevõrgule kuluvatest kuludest. Paraku ka siin jäävad täiendava maksu kaitsjad hätta, sest Eesti juba kehtiv automaks ehk kütuseaktsiis toob sel aastal riigikassasse 510 miljonit eurot, kuid teedevõrku suunatakse sellest kokku vaid 231,8 miljonit eurot. Ehk teisisõnu: teede korrashoiuks kulub sel aastal 43,3 miljonit eurot, investeeringuteks teedevõrku 159,2 miljonit ja kohalike omavalitsuste teedele (rahandusministeeriumi toetusfondist 29,3 miljonit eurot. Lisaks tasub arvestada, et selle 50,6 miljonit summast 231,8 miljonit moodustavad välistoetused.

Seega maksab autojuht iga diiselkütuse liitri eest riigile aktsiisi 37,2 senti ja bensiiniliitri eest 56,3 senti, lisaks saab riik endale ka kütuselt makstava käibemaksu.

Täna jääb kütuseaktsiisist seega „üle“ ligi 280 miljonit eurot, mis teedesse kuidagi ei jõua.

Argumentide puudumine

Nüüdseks on valitsus nii roheargumentidele kui teedevõrgu kulude õigustamisele käega löönud ja ütleb autoomanikule, et lihtsalt on vaja maksta. Ka siis, kui auto seisab. Sest valitsust ei huvita tarbimine ega inimeste käitumine vaid see, et soovitud miljonid maksumaksjalt kuidagi kätte saaks. Ja kuna auto on paljudele eluks hädavajalik, siis küll makstakse. Nutetakse ja makstakse.

Koalitsiooni ei huvita ka tõsiasi, et mõned aastad tagasi tegi riik aktiivselt propagandat, et inimesi maale elama meelitada. Üheks heaks näiteks aktiivsest agitatsioonist on iga aasta septembris peetav maal elamise päev, mille kohta ütles maaeluminister Urmas Kruuse (Reformierakond) 2022. aasta sügisel järgmist: „Maal elamise päev on suurepärane võimalus tutvuda, kuidas igapäevaelu maapiirkondades toimib ning innustab kindlasti inimesi maale kolima. … Ometigi võiks olla see protsent kõrgem ning maale kolijate arv suuremal tõusuteel. Viimaste aastate põhjal on selgelt näha, et inimestel on suur huvi maal elamise vastu, kuid seda takistab näiteks asjaolu, et maapiirkonda kinnisvara soetamiseks või korrastamiseks on laenu saamine raskendatud.“

Jah, alles kurtis maaeluminister, et maale kolimine on riigile oluline, nüüd aga lajatatakse riigi propagandast innustunud inimesele selga automaks…

Eesti Autoomanike Liidu seisukoht on täiendava automaksu osas selge: seda ei ole vaja ühelgi kujul. Tuletame ühtlasi meelde, et diiselkütuseaktsiis hakkab 2024. aastast samuti tõusma, teedesse see endiselt ei jõua.

Arvestades tõsiasja, et EAOL automaksuvastane petitsioon on juba kogunud ligi 30 000 allkirja ning et MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstati küsitluse kohaselt valdav enamus ehk 72 protsenti inimestest on automaksu vastu, oleks täiendava automaksu kehtestamisel tõsised tagajärjed nii valitsuserakondade toetusele kui meie ühiskonna tervisele tervikuna: enamuse soovidest teerulliga ülesõitmine tekitab kindlasti tarbetut ja kalliks minevat trotsi.

Õnneks on ka koalitsioonist hakanud kostma mõistuse hääle esimesi algeid, mistõttu on lootust automaksu kehtestamisele kavatsus kavatsuseks jättagi.