Ajaloost
Eesti Autoomanike Liit asutati 1940. aasta märtsis. 11. märtsil 1940 ilmunud “Postimees” kirjutab liidu sünnist järgmiselt: “Pühapäeval peeti Tallinnas autoomanike koosolek, kus 7 autoomanike ühingut otsustasid omavahel liituda. Liidu liikmeskond on umbes 1000 isikut. Liitu astusid ka takso, ja weoautode omanikud. Liidu esimeheks waliti J. Kivistu, abiesimeheks A. Kuusner ja laekuriks Al. Jermak, Tallinnast. Juhatuse liikmeiks waliti Tartust E. Laas ja J. Rammul, Pärnust E. Pärn, Wiljandist J. Wiitak ja Narwast H. Poland. Koosolekul arutati mitmeid autoomanike päewaküsimusi. Nii konstateeriti, et eelmisel talwel on teenistus ilmastikuolude tõttu olnud wõrdlemisi nigel ja awaldati soowi, et seetõttu wõimaldataks automaksu tasuda neljandiku aasta kaupa. Awaldati ka soowi, et nii takso- kui ka weoautode omanikud saaksid bensiini sama hinnaga kui autobussid ja raudtee weoautod, sest ka wiimased taotlewad ärilisi sihte. Koosolekult saadeti terwitustelegramm teedeministrile
Eesti Statistika Kuukirja nr 221 (4) 1940. aasta aprillist tõdeb, et “seisuga 1. jaanuar 1940 on Eestis 3618 sõiduautot, 2476 veoautot, 106 tuletõrjeautot, 23 muud sõidukit ja 289 autobussi.
Auto – hädavajalikust transpordivahendist vaba aja veetmise vahendini
Aastal 2023 ei loe me Eestis autosid enam mitte tuhandete, vaid sadade tuhandete kaupa: transpordiameti sõidukite statistika ütleb, et 1. mai seisuga 2023 on Eestis arvel ligi 960 tuhat M1, M1G, N1 ja N1G sõidukit.
Auto on hajaasustusega riigis hädavajalik: kellele on auto vajalik selleks, et lapsed saaksid kooli ja trenni ning ise tööle, kellele aga selleks, et jõuda korra nädalas kilomeetrite kaugusel olevasse napi kaubavalikuga kauplusesse leiba ja piima tooma. Paljudel autoomanikel on olemas ka hobiautod, mis küll aastas liiguvad vaid sadu kilomeetreid, kuid mis oma olemasolekuga aitavad säilitada insener-tehnilist ajaloopärandit. Need autod on olemas selleks, et tugevdada meie sidet lähiajalooga, pakkuda meile rõõmu ning hoida elus vajalikku oskust kasutada tööriistu ning saada hakkama nii kergemate kui raskemate remondi- ja hooldustöödega.
Autoomanikud on konkurentsitult kõige suurem ja laiapõhjalisem inimrühm Eestis – meie hulgas leidub inimesi igast soost ja vanusegrupist.
Meie suurus teeb meid samas ka haavatavaks: kui 2023. aasta riigieelarve tulude kogumaht on 16,8 miljardit eurot, siis kütuseaktsiisist loodetakse saada tulu 510 miljonit eurot, mis on kokku veidi enam kui 3% planeeritavast tulust.
Sealjuures moodustab kütuseaktsiis aktsiiside kogumahust poole, sest kokku loodab riik mootorikütuse, elektri, tubaka, alkoholi ja pakendite pealt teenida 1,051 miljardit eurot.
Need numbrid panevad ametnikke ja poliitikuid rahahäda saabudes vaatama autoomanike poole: kui inimene jaksab sõita, ju siis kõlbab ta suurepäraselt “lappima” ka auke, mis ebatõhusa majandamise tulemusel meie eelarvesse on tekkinud.
Aga ka autoomanikul on hääl. Liitu meiega ning aita sel häälel kõlada!
