MTÜ Eesti Autoomanike Liit

Vastu võetud 28. aprillil 2023, registrisse kantud 9. mail 2023

1 ÜLDSÄTTED
1.1 Mittetulundusühingu nimeks on Eesti Autoomanike Liit (edaspidi – Liit).
1.2 Liidu asukoht on Anija vald, Harju maakond ning tegevuspiirkonnaks on Eesti Vabariik.
1.3 Liit on vaba algatuse alusel asutatud mittetulundusühinguna, avalikes huvides ja kasumit
mittetaotleval viisil tegutsev vabatahtlik ühendus, mis ühendab autondusega seotud või
valdkonnast huvitatud füüsilisi ning juriidilisi isikuid.
1.4 Liit on kasumit mittetaotlev eraõiguslik juriidiline isik, mis kasutab oma tulusid üksnes
põhikirjas ettenähtud tegevuste tarbeks.
1.5 Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, põhikirjast, alaliselt tegutseva
juhtimisorgani (edaspidi – Juhatus) poolt kinnitatud väärtustest ja teistest Juhatuse otsustest.
1.6 Liit teeb oma tegevusvaldkondades koostööd teiste füüsiliste ja juriidiliste isikutega. Liidul
on seoses oma põhikirjalise tegevusega õigus astuda lepingulistesse suhetesse ettevõtete,
organisatsioonide, institutsioonide ja üksikisikutega Eestis ja välismaal ning olla liikmeks
rahvusvahelistes organisatsioonides ja liitudes.
1.7 Liidu majandusaasta on 1. jaanuarist 31. detsembrini.

2 LIIDU EESMÄRK, TEGEVUSED
Eesti Autoomanike Liit:
2.1 ühendab mootorsõidukite omanikke;
2.2 osaleb transpordivaldkonna arengut puudutavates diskussioonides, olles vajadusel arutelu
algataja ja eestvedaja;
2.3 osaleb Liidu liikmete huve puudutavas õigusloomes;
2.4 tutvustab Liidu liikmete seisukohti avalikkusele.

3 LIIDU LIIKMED, NENDE ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA VASTUTUS
3.1 Liidul on asutajaliikmed, tegevliikmed ja toetajaliikmed.
3.2 Liidu asutajaliikmed on asutamislepingu sõlminud ja põhikirja vastu võtnud füüsilised isikud.
Asutajaliikmed valivad esimese Juhatuse. Esimese tegevliikmete Üldkoosolekuni on Juhatusel
Üldkoosoleku otsustuspädevus.
3.3 Liidu liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus Liidu poolt etteantud vormil.
3.4 Juhatus vaatab avalduse läbi kuni kahe nädala jooksul ja annab otsusest liikmekandidaadile
teada. Liikmekandidaadil tuleb tasuda liikmemaks ühe nädala jooksul. Liige loetakse
vastuvõetuks liikmemaksu laekumise päevast.
3.5 Juhatusel on õigus tegevliikme kandidaadilt küsida karistusregistri väljavõtet ja kutsuda
avalduse esitanud isik juhatuse koosolekule täiendavatele küsimustele vastamiseks.
3.6 Liidu tegevliikmeteks võivad olla vähemalt 18-aastased füüsilised seaduskuulekad isikud, kes
tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, Liidu väärtusi ning osalevad Liidu tegevuses.
3.7 Liidu toetajaliikmeteks võivad olla juriidilised ja vähemalt 12-aastased seaduskuulekad
füüsilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja ja Liidu väärtusi.
3.8 Kui Liidu liige rikub olulisel määral Liidu põhikirja, ei täida kohustusi või ei vasta Liidu
väärtustele, võidakse ta Juhatuse otsusega Liidust välja arvata.
3.9 Päevast, mil liige loetakse Liidust väljaastunuks või väljaarvatuks, lõppevad kõik tema
liikmelisusest tulenevad õigused ja kohustused.
3.10 Liidu ametlikku seisukohta väljendavad avalikkusele Liidu Juhatuse liikmed.
3.11 Kõigil Liidu liikmetel on õigus:
3.11.1 esitada arupärimisi, avaldada arvamusi, saada teavet ning teha ettepanekuid Liidu
tegevuse ja Juhatuse töö kohta;
3.11.2 saada Liidu pakutavaid või vahendatavaid soodustusi ja teenuseid;
3.11.3 taotleda oma liikmestaatuse muutmist.
3.11.4 Liidu liikmel on õigus Juhatusele esitatud kirjaliku avalduse alusel mittetulundusühingust
välja astuda igal ajahetkel. Juhatus eemaldab avalduse esitanud liikme andmed liikmete registrit
koheselt ja mitte hiljem kui ühe kalendrikuu jooksul. Liidust väljaastumisel või arvamisel
eelnevalt tasutud makse liikmetele ei tagastata.
3.12 Kõigil Liidu liikmetel on kohustus:
3.12.1 järgida Liidu põhikirja, Liidu väärtusi ja Liidu Juhatuse pädevuse piires vastuvõetud
otsuseid;
3.12.2 hoida ja kaitsta Liidu head nime ning seista Liidu eesmärkide ja põhimõtete eest;
3.12.3 tasuda üldkoosoleku poolt kindlaksmääratud tasusid;
3.12.4 kasutada vastavalt kehtestatud korrale Liidu sümboolikat, vara ja vahendeid;
3.13 Liidu tegevliikmel on õigus:
3.13.1 valida ja olla valitud Liidu Juhatusse, revisjonikomisjoni ning muudesse organitesse
põhikirjas sätestatud tingimustel ja eeldustel;
3.13.2 osa võtta Liidu üldkoosolekust isiklikult või oma esindaja kaudu, kusjuures esindajaks
saab olla ainult teine Liidu tegevliige ühekordse volituse alusel;
3.13.3 esindada Liitu Juhatuse otsusel teistes organisatsioonides ning üritustel.

4 LIIDU ÜLDKOOSOLEK
4.1 Liidu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkogu ehk üldkoosolek, mille Juhatus kutsub kokku
vähemalt üks kord aastas, hiljemalt 3 kuu jooksul peale majandusaasta lõppemist.
4.2 Üldkoosolek kutsutakse kokku Juhatuse poolt e-posti teel vähemalt 14 päeva enne
üldkoosoleku toimumist. Kutsel märgitakse üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord.
4.3 Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:
4.3.1 põhikirja muutmine;
4.3.2 majandusaasta aruannete, eelarve ja Juhatuse poolt esitatud Liidu tegevusplaani
kinnitamine;
4.3.3 revisjoniaruande kinnitamine;
4.3.4 liikmemaksu ja muude maksete suuruse kindlaksmääramine;
4.3.5 Liidule kuuluva registrisse kantud vara võõrandamise või asjaõigustega koormamise
otsustamine ning tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
4.3.6 juhatuse ja/või revisjonikomisjoni liikmete valimine ja nende ennetähtaegne
tagasikutsumine;
4.3.7 Liidu palgaliste töökohtade vajaduse otsustamine;
4.3.8 käesolevast põhikirjast tulenevate kaebuste lahendamine;
4.3.9 Liidu ühinemise või lõpetamise otsustamine.
4.4 Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates
vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest, samuti ka 2/3 Juhatuse või revisjonikomisjoni
liikmete nõudel.
4.5 Liidu liikmel on üldkoosolekul otsuse vastuvõtmisel üks hääl. Liidu tegevliige saab olla
esindajaks kuni kolmele üldkoosolekult puuduvale Liidu tegevliikmele. Volitused tuleb esitada
enne üldkoosoleku algust e-kirjaga elektrooniliselt allkirjastatult üldkoosoleku kutses teatatud
e-posti aadressile.
4.6 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt 1/4 Liidu tegevliikmetest. Kui
üldkoosolekul ei osalenud nõutud arv liikmeid, kutsutakse kokku uus koosolek 30 päeva jooksul,
kuid mitte varem kui 7 päeva pärast esimest üldkoosolekut, teatades sellest ette 7 päeva.
Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata osalevate liikmete
arvust.
4.7 Üldkoosoleku otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Otsus põhikirja muutmise,
täiendamise ja uue põhikirja vastuvõtmise, samuti Liidu reorganiseerimise või selle tegevuse
vabatahtliku lõpetamise kohta on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekul
osalenud liikmetest.
4.8 Üldkoosolek otsustab üldjuhul küsimused lahtise hääletuse teel. Üldkoosolek võib
otsustada, et teatud küsimustes võib üldkoosolek võtta vastu otsuseid salajase hääletamise
teel. Sellisel juhul valitakse üldkoosoleku liikmete hulgast kolmeliikmeline
häältelugemiskomisjon.
4.9 Isikuvalimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli, häälte
võrdsel jagunemisel tehakse võrdselt hääli saanud kandidaatide vahel uus hääletus.
4.10 Isikuvalimised on salajased, kui seda nõuab enamus kohalolevatest esindajatest.
4.11 Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja
protokollija.
4.12 Üldkoosoleku protokoll peab olema tegevliikmetele kättesaadav 14 päeva möödumisel.
4.13 Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt
hääletavad kirjalikult kõik Liidu liikmed.

5 LIIDU JUHATUS
5.1 Üldkoosolek valib 3-9 liikmelise Juhatuse kuni kolmeks aastaks. Juhatuse liikmete arv peab
olema paaritu arv.
5.2 Juhatuse liikmed peavad alaliselt elama Eesti Vabariigis.
5.3 Juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise
korral või püsiva võimetuse korral Liitu juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel või Juhatuse
liikme avalduse alusel. Tagasiastunud või tagasi kutsutud Juhatuse liikmed asendab
üldkoosolek.
5.4 Juhatus peab Liidu liikmete registrit. Juhatuse äranägemisel võib registrisse peale
isikuandmete kanda ka muid Liidu tegevusele olulisi andmeid.
5.5 Juhatuse pädevusse kuulub:
5.5.1 Liidu tegevusstrateegia väljatöötamine ning selle täitmise korraldamine;
5.5.2 üldkoosolekute ettevalmistamine ja otsuste täitmise korraldamine;
5.5.3 majandusaasta aruande ja eelarve koostamine ning esitamine üldkoosolekule;
5.5.4 Liidu raamatupidamise korraldamine;
5.5.5 Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks töörühmade asutamine ja nende tegevuse
suunamine;
5.5.6 suhete arendamine teiste organisatsioonide ja üksikisikutega nii Eesti Vabariigis kui ka
välismaal.
5.6 Juhatuse liikmed valivad endi hulgast Juhatuse esimehe, kes juhib Juhatuse tegevust ja kelle
volitused kestavad uue Juhatuse valimiseni.
5.7 Liitu võivad esindada kõigis õigustoimingutes, teiste organisatsioonide või asutustega
suhtlemises kõik Juhatuse liikmed eraldi. Kolmandale isikule, sealhulgas Liidu tegevliikmele,
väljastab volituse Liidu nimel tegutsemiseks Juhatuse esimees.
5.8 Juhatuse esimees kutsub kokku ja viib läbi Juhatuse koosolekuid vastavalt vajadusele, kuid
mitte harvem kui kord kvartalis.
5.9 Juhatuse erakorraline koosolek kutsutakse kokku vähemalt 2/3 Juhatuse liikmete või
asutajaliikmetest Juhatuse liikmete nõudmisel.
5.10 Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selles koosolekus osaleb üle poole Juhatuse
liikmetest. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandatele isikutele.
5.11 Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav Juhatuse koosolekus osalenud Juhatuse
liikmete poolthäälteenamus välja arvatud uute liikmete vastuvõtmisel, mille puhul on
vastuvõtmiseks vajalik, et keegi Juhatuse liikmetest ei ole vastu liikmeks vastuvõtmisele;
5.12 Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad
kirjalikult kõik Juhatuse liikmed.
5.13 Juhatuse koosoleku kohta koostatakse protokoll ja sellele kirjutavad alla kõik koosolekul
osalejad.
5.14 Juhatus teeb üldkoosolekule ettepaneku palgaliste töötajate koosseisu, ametipalkade ning
asjaajamise juhendite osas.
5.15 Juhatus lahendab kõik küsimused, mis ei nõua põhikirja ja kehtiva seaduse alusel
üldkoosoleku kokkukutsumist.

6 REVISJON JA AUDIITORKONTROLL
6.1 Liidu tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande revideerimiseks, samuti ka
raamatupidamise õigsuse kontrolliks võib Liidu üldkoosolek valida revidendi või audiitori.
Audiitori võib nimetada ühekordse kontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks.
6.2 Revidendiks või audiitoriks ei või olla Juhatuse liige, raamatupidaja või nende lähedased.
6.3 Revident või audiitor koostab revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mis
esitatakse üldkoosolekule.

7 LIIDU VARA JA SELLE KASUTAMISE KORD
7.1 Liidu vara tekib:
7.1.1 liikmete liikmemaksudest, füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest, pärandustest,
reklaamilepingutest ja sponsorsummadest, rahvusvaheliste organisatsioonide toetustest,
intressitulust ning muudest laekumistest;
7.1.2 muust tulust, mis on vajalik ühingu põhikirjalise tegevuse arendamiseks.
7.2 Liidu vara kasutamiseks on Liidul õigus luua sihtotstarbelisi fonde , mis on vajalikud
põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks.
7.3 Liidu sissetulekute ja väljaminekute ning vara üle peetakse raamatupidamise arvestust.
7.4 Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest ja Liidu liikmed ei
kanna varalist vastutust Liidu varaliste kohustuste eest. Liit vastutab oma varaliste kohustuste
eest vaid talle kuuluva varaga.

8 LIIDU TEGEVUSE LÕPETAMINE
8.1 Liidu tegevus lõpetatakse vabatahtlikult ühingu üldkoosoleku otsuse alusel.
8.2 Kui mittetulundusühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust
olukorrast tulenevalt ajutine, peab Juhatus viivitamata, hiljemalt 14 päeva möödumisel
maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule mittetulundusühingu pankrotiavalduse.
8.3 Liidu tegevus sundlõpetatakse mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras või
kohtuotsusega.
8.4 Vabatahtliku likvideerimise viivad läbi Juhatuse liikmed
8.5 Likvideerijad lõpetavad Liidu tegevuse, avaldavad lõpetamise teate avalikes
teabevahendites, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja
jaotavad pärast võlausaldajate nõudmiste rahuldamist allesjäänud vara vastavalt üldkoosoleku
otsusele selleks määratud isikute vahel ja teevad muud vajalikud toimingud Liidu tegevuse
lõpetamiseks.
8.6 Pärast likvideerimistoimingute läbiviimist koostavad likvideerijad likvideerimisbilansi ning
aruande, mis peab sisaldama selgitust likvideerimismenetluse kulgemise, vara
realiseerimistoimingute, võlgade maksmise ja sissenõudmise kohta ning ühingu vara jaotamise
kohta.
8.7 Pärast likvideerimise lõppemist, esitavad likvideerijad avalduse ühingu registrist
kustutamiseks.
8.8 Likvideerijad annavad mittetulundusühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale
või muule usaldusväärsele isikule.